Praktiline Eesti Ajalugu

“Praktiline Eesti Ajalugu” on kahevaatuseline muusikaline teraapia, praktiline ekskursioon eestlaseks söömisesse, eestlaseks rääkimisse ja eestlaseks laulmisesse – läbi kulinaaria, kaljujooniste ja Kukerpillide laulude. 

 

http://www.uusteater.ee/praktiline-eesti-ajalugu

 Väga meeldis! Eestlane on ikka laulurahvas küll.

Puhkus Catalunya's

Sel aastal siis NeoLife konverents Catalunya pealinnas, kust meie esirattur medali koju tõi.

Enne konverentsi puhkasime Coma-Rugas, külastasime iidseid linnasid, cava keldreid, mägikloostreid.

Pealinnas käisime kõik vajalikud kohad läbi.

Sada aastat tagasi alustatud kirik. Lubatakse, et kümne aasta pärast saab see valmis. Maketti nägime ehituskunstniku majamuuseumis.

Kaupmehele ehitatud elamu ja park, mis on rajatud taaskasutust ja looduse jalajälgi kasutades. Pargi külastamiseks tuleks varakult piletid ära osta, sest iga tunni aja tagant lastakse väravatest sisse teatud hulk rahvast. Kohapealt saab osta pileteid sisenemiseks kahe kuni kolme tunni pärast.

Tänavaputkast ostsime kohalikku magustoitu - churroseid.

Saar, kus olid head käiad

Ettevõttes on kombeks külastada suviti kogu kollektiiviga erinevaid väikesaari. Eestis on neid külastatud juba mõned aastad ja on veel käimata saari. Aga sel aastal avastas keegi, et meie laevakompanii pakub erilist reisi Gotlandile. Mõeldud, broneeritud :).
Väljusime pealinnast õhtul, sõime Rootsi lauas kõhud punni,  tantsisime klubis varbad villi, puhkasime kajutites kenasti välja ning hommikul ootas meid imeline saar toreda kiidiga.
Augustikuus on saarel keskaja nädal. Kohalikud riietuvad keskaegsetesse riietesse, pakivad oma lapsed puust vankritele, kaupmeeste juurde võetakse kaasa punutud korvid. Ja nii terve nädala järjest. Nädalalõpus on laat koos kontserdiga. Väga mõnus!

 Linnatänavad olid kitsad ja kivised. Aga akende alla olid jäetud väiksed avad mullaga, kuhu on istutatud roosid ja roosid ja roosid... Roosid õitsevad kuni jõuludeni, sest kliima on saarel mahe.

Linnas on näha ka mõned majad mis on originaal viikingimajad. Neid saavat juppideks võtta ja teise kohta kolida.

Tevje ja anatevkalased

Eesti ooperimajas on ennegi lavastatud kurba lugu ühe rahvusgrupi saatusest idariikides...
"Kakskümmend seitse aastat hiljem toob Georg Malvius viiuldaja taas Estoniasse, jutustades loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning valida peigmehed väljastpoolt juudi kogukonda. Lisaks sunnib tsaari käsk juudid oma külast lahkuma…"

http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Viiuldaja_katusel.play_id-5301

Töökaaslased organiseerisid ühiskülastuse. Piletid osteti peaaegu aasta jagu ette ära. Tasus ära käia küll.

Moos võiga

Okkalised põõsad meie aias on täidetud arvukate punnpõsksete marjadega. Mahla saaks neist palju, aga seda ei joo meie peres keegi. Kahju head kraami lihtsalt herilastele jätta. Otsustasin proovida mõnda uut retsepti.
Kõigepealt tuleb marjad kergelt läbi kuumutada, siis seemnete eraldamise masinaga kestad ja seemned eraldada. Tulemuseks on mahlane mehu, millele lisada või ja suhkur. Kuumutada ja purki. Kui teha kollastest marjadest, siis jääb tulemus kollane. Minu vaieldamatu lemmik on kurkum. Siia moosi sisse sobib kurkum suurepäraselt.

Vahuseelik

Tütrel vaja korporandi pulma minna. Sobivat pealisriiet aga enda kapist ei leia. Mis muud, kui emakene peab oma näpuosavust näitama. Plaanis teha üks mitte nii kohev tüllist seelik. Materjali ostmine on päris keeruline. Riiet on sellist kõvemat ja lörtsumat, suuremate aukudega ja väiksemate aukudega. Lõpuks ostsime sellise keskmise tugevusega tülli ja teise, millel kuldseid litreid külge kleebitud.
Esimese katsetusena lasin õmblusmasinal krookida. Siis sai 3m kangasiilust kenasti 70cm jupi, mis lapsele vööle passis. Kolmekihiline seelik nägi välja nagu vahukooretort. Pidime uue plaani võtma. Järgmise siilu krookisin käsitsi, 1,5m kangast krookisime 70cm peale. Kolmekordne tüll paistab veidi läbi, alt on kumamas kahvatulilla sirge seelik.

Pealmine kiht sai tehtud voldiline, et seda kohevust veidike tagasi tõmmata.

Lõpuks lõikasime pealmise kihi pikkuse paika ja selline kaunitar saigi valmis

Avaramad vaated

Väliköögis on mõnus istuda, aga siiani varjas vaadet vana puukuur. Seisis teine juba paar aastat peaaegu tühjana. Sel suvel sain mehe nii kaugele, et oli nõus kuuri algosadeks võtma ja riita pakkima.

Kõigepealt eemaldasime ettevaatlikult vanad eterniitplaadid. Nende all oli veel sindelkatus. Vanasti ikka osati puitu valida. Sarikad ja osad seinalauad on endiselt nii tugevad, et kõlisevad. Kindlasti saan ma neid kuskil taaskasutada.

Kuuri alt tuli välja suur hunnik suuri kive, neid saab kenasti sauna ette müüri laduda.

Kivid, kivid, kivid

Ammune unistus hakkab täituma!
Õuemuru on kaldu saunamaja poole. Kui suurt vihma tuleb, siis tulvavesi vallutab sauna eesruumi. Kõikide nende miinuste leevendamiseks mõtlesin saunaesise siledaks lüüa ja välja kaevatud mulla panna müüri taha, et õuemuru tasasemaks saaks. Ehitamist alustasin 2016 a juulis.

Müüri aluspinnas sai välja kaevatud ja asendatud killustikuga.

Mees lohistas kohale esimese rivi suurematest kividest.

Järgmised kivid pani perenaine ise paika. Hullem kui puzzle ladumine! Aga mulle sellised näpuharjutused just meeldivadki.

Sellel aastal sai nüüd see müüriosa valmis. Järgmistel aastatel tarvis veel 2 sama pikka juppi valmistada, üks tuleb õnneks madalam aga teine peaks tulema ka sama kõrge. Suur murekoht on trepp. Kuidas ja millest seda valmistada, peab veel mõtlema.

Lapiline seelik

Silmasin tänaval imeilusat teksaseelikut -- roosade sitside ja satsidega. Sellest sain endalegi inspiratsiooni ja kraamisin välja teksapükste jäägid. Tahtsin teha lipi-lapilist pikka körti paljude paelte ja pitsiribadega.

 Tuhnisin ka Käsitöödes, et leida huvitavaid lillemotiive tikkimiseks ja aplikeerimiseks. Lõpuks tuli välja selline lillemeri:

Õnneks oli mul olemas ka teksaseelik, mille külge sain need paanid pookida, nii et väga palju õmblemist ei olnudki. Seelikul on ka veel tühje kohti, kui talvel tikkimisisu jälle peale tuleb, saab seelikut jupphaaval täiendada.

Klaasmaja

Tomatite ja kurkide kasvatamisega avamaal mina hästi hakkama ei saa. Sel aastal siis alustasime uue hoone ehitusega, et oleks mugav taimel kasvada ja endal ka hea aega veeta, rohida või raamatut lugeda.

Hoone ise tuleb 3x7m. Ukse ette saime teha vanadest ahjutellistest põranda, kuhu saab paigutada tugitoolid ja pikeerimislaua. Lõunapoole tuleb kõrgem peenar, mille vahele ka peaks tulema kivipõrand.
Hoonele sai valatud 60 cm vundament ehk takistab see pisut muttide jõudmist peenrasse. Seinteks tuleb 3 rida punaseid telliseid, mille peale karpplastikust seinad. Kivid ootavad meistrimeest.
Augustikuus on müür juba laotud, nüüd ootame pealisehitusemeistrit.

Vedži garden

Umbrohi kipub metsiku kiirusega tarbetaimedega samasse peenrasse. Katsetan peenrakastidega, kas nüüd saab hooldus olema veidikenegi kergem.

Ühel vennal oli tänavakive varutud veidi rohkem, kui endal vaja läks. Me saime need endale, "kalli" raha eest.

Kirju vöö triibuseelikule

Minu Soomes elav sõbranna ostis endale vöö kudumise teljed. Siis otsis kursuse, kus õpetatakse, mis selle riistapuuga peale hakata. Kuna kursus oli minu kodulinnas, siis meelitas ta ka minu endaga kaasa. Kaua ei pidanudki meelitama, eks ma läksin ikka suhteliselt vabatahtlikult. Õnneks laenutati kohapeal ka telgesid.
Mustri saime valida muuseumide veebiväravast http://muis.ee/.
Mina valisin Suure-Jaani, sest sealt on pärit ka minu vanaema kootud triibuseelik.

 
Terve esimese päeva punusime telgedele niiesid ja lõime üles lõimed. Need lõimed, mis üle pulga lähevad, need pannakse niide. Iga värvilise lõnga vahele pannakse 2 linast lõime. Mul pidi äärekiri tulema diagonaalse mustriga aga selleks oleks pidanud looma ka äärekirjas värviliste lõimede vahele 2 linast. Mina seda ei teadnud teha, seega pidime käigupealt ääremustri kandiliseks tegema. Ja ongi uus vöö, mida kellelgi ehk siiani ei ole.

Kiiremad said ka mõne rea kududa.

Teisel päeval alustasime usinalt kudumisega. Valmis sai vaevalt mõned sentimeetrid, kodus tuleb iseseisvalt edasi teha.

Mõegaga peab päris kõvasti peksma, et triibud muutuksid täpikesteks, siis saab tihe ja tugev kude ja vöö laius seisab ka ühtlasem.
Vöö tuli päris sopiline ja ikka pikkade triipudega, ei raatsinud mina nii kõvasti peksta. Vigu tuli ka sisse, kui ikka mõttega juures ei ole, siis tulevad eksimused.

Viimaseks tuleb vöö ka triikida ja siis saabki uue vööga jaanitulele minna.

Rada maja ukseni

Sügis ja kevad on olnud vihmased. Auto juurest maja juurde pääsemiseks tuleks teinekord kummikuid kasutada. Kuna kasvuhoone ehitus veidikene viibib, siis võtsin ühel nädalavahetusel vanad kõnniteeplaadid üles ja tegin uue, poole pikema tee

Kevadine hapu pirukas

Rabarber mulle väga ei istu enam. Aga rabarberi pimendamine on huvitav. Varred on õrnroosad ja mahlased, leht helekollane ja tilluke

Võtsin koogiretsepti vanast heast Kokaraamatust. All muretaigen, peal võibiskviit, vahepeal terve kilo rabarberit.

Panin pool päikese käes kasvanud ja pool pimedas kasvanud

Tundus, et retseptis antud kogused olid liiga suured. Aga tegelikult oleks kõike võinud rohkemgi olla. Ahjuplaat ei saanud rikkalikult kaetud. Veel oleks mahtunud ja põhi oli liiga õhuke. Ma kasutasin 500g poetaigent.

Külaskäik Kuld Rannakesele märtsis

On meid sinna oodatud juba 10 aastat. Nüüd siis lõpuks loksusid kõik detailid paika ja sai ära käidud. Lend oli kokku u 24-28h. sinna juurde veel peatused erinevates lennujaamades. Reis ise oli igati tore, iga kell läheks uuesti.

Rannas käisime lainelauaga liugu laskmas.

Matkasime vihmametsas ja mägedes, linnas ja loomaias. Nii kaugele kui silm ulatus, igal pool oli suur ja igav vesi.

Endeemilist loomastikku metsikult ei õnnestunud näha. Uimastatuna kohalikus loomapargis aga küll.

Arkaadia

Meeldis väga. Lähen seda veel vaatama, kui võimalus avaneb. Tahaks seda teksti kohe ise ka lugeda.

Pildilt kukkujad

Eesti argipäev, polnud nii hull kui iirlaste argipäev. Lavakujundus meeldis väga. Vahepeal sai ka nalja, näitlejad meeldisid ka.

Kaltsupunutised

Vanu trikotaažsärke on kogunenud küllaldaselt. Suvel sain ka inspiratsiooni kätte. Nüüd talvel on aega lõikuda ja punuda. Ostsin suure heegelnõela, oli vist nr 20. Esimesed rõngad on valmis ja kokku ka ühendatud. Mis sellest tuleb? Seda veel ei tea, kuhu ma raatsin selle üles riputada või peale sättida.

Jõulused nipsasjad kingikotti

Olen otsustanud, et kui inimesed väärivad jeesuslapse sünnipäeva puhul kingitusi, siis olgu need enda väikeste valgete kätega tehtud :). Ja see tähendab seda, et igal aastal on tarvis leida mõni hea mõte, millega inimesi üllatada.

Seekord siis maiustamiseks šokolaadijoogipulgad. Nendesse sai pandud piima- ja tumedat šokolaadi, tuhksuhkrut ja kakaopulbrit, Kaunistuseks minivahukomme, sokolaadikuule ja muid ilusaid krõbinaid. Mõni sai endale ka väheke vürtsi või vanakest.

Lõhnaelamust pakkus nelgi-kaneeli-apelsinisegu õmmelduna südame sisse. Riie pärineb taaskasutusest ja paelad kangapoe jääkidest. Idee näppasin Kirsti Vanakraami Kodust.

Katsetused köögis

Suurteks pidustusteks on vaja ikka midagi uut ja omapärast valmistada. Pidu toimus sel aastal Jaama uulitsas, seega pääsesime meie suurematest ettevalmistustest. Aga midagi ikka.

Siin kandikul on peediruudud sinihallitusjuustuga. aluseks sai lehttaigen. Maitse oli meeldiv.
Teiseks üllatuseks olid korvikesed kiluga. Küpsetatud kilu ei olnud nii maitsev kui oleks lootnud.