Minu Soomes elav sõbranna ostis endale vöö kudumise teljed. Siis otsis kursuse, kus õpetatakse, mis selle riistapuuga peale hakata. Kuna kursus oli minu kodulinnas, siis meelitas ta ka minu endaga kaasa. Kaua ei pidanudki meelitama, eks ma läksin ikka suhteliselt vabatahtlikult. Õnneks laenutati kohapeal ka telgesid.
Mustri saime valida muuseumide veebiväravast http://muis.ee/.
Mina valisin Suure-Jaani, sest sealt on pärit ka minu vanaema kootud triibuseelik.
Terve esimese päeva punusime telgedele niiesid ja lõime üles lõimed. Need lõimed, mis üle pulga lähevad, need pannakse niide. Iga värvilise lõnga vahele pannakse 2 linast lõime. Mul pidi äärekiri tulema diagonaalse mustriga aga selleks oleks pidanud looma ka äärekirjas värviliste lõimede vahele 2 linast. Mina seda ei teadnud teha, seega pidime käigupealt ääremustri kandiliseks tegema. Ja ongi uus vöö, mida kellelgi ehk siiani ei ole.
Kiiremad said ka mõne rea kududa.
Teisel päeval alustasime usinalt kudumisega. Valmis sai vaevalt mõned sentimeetrid, kodus tuleb iseseisvalt edasi teha.
Mõegaga peab päris kõvasti peksma, et triibud muutuksid täpikesteks, siis saab tihe ja tugev kude ja vöö laius seisab ka ühtlasem.
Vöö tuli päris sopiline ja ikka pikkade triipudega, ei raatsinud mina nii kõvasti peksta. Vigu tuli ka sisse, kui ikka mõttega juures ei ole, siis tulevad eksimused.
Viimaseks tuleb vöö ka triikida ja siis saabki uue vööga jaanitulele minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar