Pärast "Võluöö.Ulgumerel" vaatamist tundus, et Sławomir Mrożeki teoseid tasub vaadata. Kuigi eelmisest lavastusest on möödunud 10 aastat, siis emotsioon etendusest on taustal kuskil olemas, sellega seoses ka tekib võrdlemine.
Esimest korda muusikamajas, ei osanud midagi oodata. Saalis oli paar rida tavalisi, mugavaid toole ning viimases reas kõrged, ebamugavad toolid. Kui meie saali jõudsime, olid mugavad toolid juba võetud. Etendusele tagasi mõeldes meenub esimesena istumise ebamugavus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar