Tavaliselt teen ma valmis prototüübi, analüüsin olukorda, teen disaini korrektuure ja siis valmistan õige asja. Sel korral oli nii kiire ja nii põnev, et ei olnud aega prototüüpi tegema hakata. Panipaik+istumistool oli tehtud päris suur, põhja diameeter peaaegu 80 cm. Mõõtsin enda poroloonist tumba läbimõõduks 60 cm. Tumba kõrgus 40 cm, tundus istumiseks päris paras.
Otsisin teksade hulgast välja kõige paksemast ja tugevamast kangast isendid ja alustasin tööd. Kui selgus, et 60cm diameetriga ringi ümbermõõt on 190cm, siis hakkas asi juba kahtlane tunduma. Kui küljeriba oli alusringi külge õmmeldud, siis arvutasin huvipärast tumba ruumala. Tumba ruumala on 100 liitrit!!! 100 liitrit teksaseid - ei tea kui palju see kaalub? Kas riided peaks tumbasse toppima kuidagi volditult või nutsakusse kägardatult? Kas on ikka mugav istuda sellise suhteliselt tihke nutsu otsas?
Teksariie on ise küllaltki pehme, iseseisvalt ta mingit vormi ei hoia. Leidsin kodust täpselt paraja mõõduga porolooniriba, mille paigaldasin tumba küljeks, siis oli lihtsam ka tumbat täita. Kõige pealmiseks kihiks panin mõned vanad padjad, et istumisalune oleks võimalikult pehme ja mitte nii kühmlik.
Kuna tekkis mingi aimdus tumba raskusest, siis mõtlesin, et on kaval plaan tumbale ka sangad külge õmmelda. Algselt mõtlesin need õmmelda pealmise osa ja küljetüki kinnitusõmblusesse. Hiljem tuli hea mõte, et võiks õmmelda pikema paela tumba alumisest osast kuni külje ülaservani välja. Aga seda oleks pidanud tegema enne kui tumba pealmine ring on kinni õmmeldud. Küljeriides on tõmblukk 40 cm. Selle kaudu õmmelda kanderihma teisele poole tumbat ei ole väga lihtne õmmelda.
Kuulsin, et selliseid kotte-istumisaluseid on tehtud lastetuppa ja nende sisse saab peita pehmeid mänguasju. Ma mõtlesin, kas mul on veel selliseid asju, mida ma kiivalt säilitan aga oleksid veidi pehmemad. Esimene mõte on näiteks kootud asjad, villased sokid, vanad kampsunid, mida kavatsen kunagi üles arutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar