Muusika kodulinnas

Selgus, et sõbranna ei ole kunagi käinud sellel meeldival üritusel. Sobivalt oli sel aastal teemaks naisterahvad ja nende hele hjael. Veetsime tegusad ja mõnusad päevad liikudes kontserdilt kontserdile ja suveniiripoest järgmisse. Lavakujundused olid erakordselt ilusad.

Minu lemmik asus pritsumeeste hoovis.

Mööblivärskendus

Verandal seisab üks nõukaaegne laud. Kellelgi ei ole teda õieti tarvis. Hea tükk katsetada uut moevoolu - kriidivärvi. Tellisin netist valge värvi ja antiikse ilme andmiseks vaha. Värv oli kole paks. Kas ma ei seganud korralikult või ei ole lihtsalt harjunud, aga vedelaks ja voolavaks see värv ei muutunud. Nagu tarretist määrisin lauale.

Kõik kriipsud jäid päris hirmsad. Värv kuivas ülikiiresti. Hõõrusin servasid liivapaberiga, et tekiks väike kulumise tunne. Vahapurgis ootas aga üllatus, vaha oli täiesti tökat must. Ma olin vale vaha tellinud :(. Pidin pisut ootama, kuni kaup väljamaalt siia jõuab ja sain õige, läbipaistva vaha. Sellega võõpasin laua üle. Nüüd seisab üks iludus minu verandal ja ootab sobivaid tekstiile.

Itaalia kreemjuustu kook aiamarjadega

Mulle kohe üldse ei meeldi magusad koogid koos hapude marjadega. Augusti Kodukirjas on aga üks selline, mis viib kohe keele alla.

Sobivalt on sel aastal mustsõstrad ka väga valmis. Eestimaise toorjuustu kreem sai ülihea, marju võis  lusikaga juurde süüa.

Veel vidinaid

Betoonist kausike on midagi, millega isegi lapsed hakkama saavad :). Minul läks ikka mitu katsetust, enne kui enam-vähem rahule jäin. Oma sümmeetriaarmastuses silusin kausile ümara kuju, kuigi oleks võinud lehe järgi kolmnurkseks jätta. Tuleb vist üks kord veel teha.