Vidinad ja nipsasjad

Eelmisel aastal hankisin endale toreda raamatu "Betoon". Pidin ootama kevadeni, et kliima oleks sobilik betooni valuks. Ühel nädalavahetusel tegin valmis vormi. Võtsin kättejuhtunud materjali ja ühendasin jupid kruvidega. Valisin loomulikult kõige keerulisema ja ilusama juhtumi.
Üllataval kombel suudab betoon järgida ka kõige peenemaid jooniseid. Karbi põhja tegin OBS plaadist ja plaadi kiudude jäljed on tulemuse peal näha. Küünalde süvendite jaoks leidsin sobiva läbimõõduga õunapuuoksa ja saagisin sealt vajalikud seibid.

Kast sai vist veidikene suur. See mahutas kõik 5 kilo betooni ja veidi oleks võinud rohkemgi olla. Õlitasin ka vormi siseküljed nagu raamatus soovitas, aga ikkagi ei tahtnud see 5 kilo betooni vormi seest välja tulla. Kruvisin vormi lahti, penoplastist liistud tulid üllatavalt kergesti ära. Küünalde jaoks mõeldud süvendid aga ei lasknudki seibe lahti. Küünlajalg sai suur ja võimas ning pisut teistsuguse funktsionaalsusega kui algselt planeeritud.

Väike lootus on, et puidust detailid kuivavad tubases kliimas veidi kokku ja tulevad siis ehk välja. Siis saab küünlaalust kasutada teeküünalde põletamiseks. Põhja alla tuleb veel kleepida vildist padjad. Tulemus meeldib mulle kõigele vaatamata ja nüüd tuleb minna poodi juba 25 kilose betoonikoti järele, et jätkata pisiplastika katsetustega.