Muusika kodulinnas

Selgus, et sõbranna ei ole kunagi käinud sellel meeldival üritusel. Sobivalt oli sel aastal teemaks naisterahvad ja nende hele hjael. Veetsime tegusad ja mõnusad päevad liikudes kontserdilt kontserdile ja suveniiripoest järgmisse. Lavakujundused olid erakordselt ilusad.

Minu lemmik asus pritsumeeste hoovis.

Mööblivärskendus

Verandal seisab üks nõukaaegne laud. Kellelgi ei ole teda õieti tarvis. Hea tükk katsetada uut moevoolu - kriidivärvi. Tellisin netist valge värvi ja antiikse ilme andmiseks vaha. Värv oli kole paks. Kas ma ei seganud korralikult või ei ole lihtsalt harjunud, aga vedelaks ja voolavaks see värv ei muutunud. Nagu tarretist määrisin lauale.

Kõik kriipsud jäid päris hirmsad. Värv kuivas ülikiiresti. Hõõrusin servasid liivapaberiga, et tekiks väike kulumise tunne. Vahapurgis ootas aga üllatus, vaha oli täiesti tökat must. Ma olin vale vaha tellinud :(. Pidin pisut ootama, kuni kaup väljamaalt siia jõuab ja sain õige, läbipaistva vaha. Sellega võõpasin laua üle. Nüüd seisab üks iludus minu verandal ja ootab sobivaid tekstiile.

Itaalia kreemjuustu kook aiamarjadega

Mulle kohe üldse ei meeldi magusad koogid koos hapude marjadega. Augusti Kodukirjas on aga üks selline, mis viib kohe keele alla.

Sobivalt on sel aastal mustsõstrad ka väga valmis. Eestimaise toorjuustu kreem sai ülihea, marju võis  lusikaga juurde süüa.

Veel vidinaid

Betoonist kausike on midagi, millega isegi lapsed hakkama saavad :). Minul läks ikka mitu katsetust, enne kui enam-vähem rahule jäin. Oma sümmeetriaarmastuses silusin kausile ümara kuju, kuigi oleks võinud lehe järgi kolmnurkseks jätta. Tuleb vist üks kord veel teha.

Vidinad ja nipsasjad

Eelmisel aastal hankisin endale toreda raamatu "Betoon". Pidin ootama kevadeni, et kliima oleks sobilik betooni valuks. Ühel nädalavahetusel tegin valmis vormi. Võtsin kättejuhtunud materjali ja ühendasin jupid kruvidega. Valisin loomulikult kõige keerulisema ja ilusama juhtumi.
Üllataval kombel suudab betoon järgida ka kõige peenemaid jooniseid. Karbi põhja tegin OBS plaadist ja plaadi kiudude jäljed on tulemuse peal näha. Küünalde süvendite jaoks leidsin sobiva läbimõõduga õunapuuoksa ja saagisin sealt vajalikud seibid.

Kast sai vist veidikene suur. See mahutas kõik 5 kilo betooni ja veidi oleks võinud rohkemgi olla. Õlitasin ka vormi siseküljed nagu raamatus soovitas, aga ikkagi ei tahtnud see 5 kilo betooni vormi seest välja tulla. Kruvisin vormi lahti, penoplastist liistud tulid üllatavalt kergesti ära. Küünalde jaoks mõeldud süvendid aga ei lasknudki seibe lahti. Küünlajalg sai suur ja võimas ning pisut teistsuguse funktsionaalsusega kui algselt planeeritud.

Väike lootus on, et puidust detailid kuivavad tubases kliimas veidi kokku ja tulevad siis ehk välja. Siis saab küünlaalust kasutada teeküünalde põletamiseks. Põhja alla tuleb veel kleepida vildist padjad. Tulemus meeldib mulle kõigele vaatamata ja nüüd tuleb minna poodi juba 25 kilose betoonikoti järele, et jätkata pisiplastika katsetustega.

Kevad ja munad

Jõulumeeleolu jälle karpi pakitud, tuleb kodu millegi muuga kaunistada. Tuustisin kangapoodides ja leidsin mõned sobilikud, millest õmmelda laudlinu ja padjakatteid.

Sellel aastal õpetati uutmoodi mune värvima. tuleb panna taimelehti võrgu või sukaga muna ümber. Sibulakoored tuleb panna lahtiselt potti keema.

Teksariidest tuulekaitse

Ammu on juba minu riiulis raamat "Loodussõbralik käsitöö". Nüüd, talvel, otsisin endale tegevust, lappisin erinevaid käsitööraamatuid ja leidsin sellise toreda artikli Teksariidest tuulekaitse. Panipaigas on suur kast vanu teksapükse täis. Otsustasin proovida, kas see töö hakkab sujuma. Pesin püksid läbi ja lõikasin tükkideks. Kokku õmblemine läks ka ludinal.

Nüüd on veel vaja vooder panna ja mõelda, kuidas seda väliköögi seinaavasse kinnitada. Seda siis juba suvel.

Pidupäevade külalised

Vahepeal oli küll juba kevadet tunda, aga ikkagi sadas veel palju lund alla. Väga mõnusalt pakkiv lumi. Sõprade päevaks sai tehtud üks memm. Selle hävitas paari päevaga meie väike vandaal.

Vabariigi sünnipäevaks sai ehitatud veel teinegi memm. Ilm tundub talvine ja külm aga räästad tilguvad terve päeva. Mõnusad purikad on igas kaares.

Meie oma tõde, meie oma õigus

Vahepeal sai ka jälle teatrit külastatud. Teatrisse minnes oli küll klassika ees väike hirm. Täiesti asjata. Põhipunktides oli ikka vanameister alles jäänud ja väiksed lisandid tõid etendusse elu juurde.

Foto Vanemuise kodulehelt.

Talveolud meie aias

Enne aastavahetust oli vaid veidi valget murul

Vana-aastaõhtul oli juba krõbe külm ja terve jaanuari enam vähem ka talv.

Enne vastelt on aga muru roheline ja õhus nuusutab juba kevadet.